Jäljed meie vahel

Öeldakse, et inimene on oma kujutluste, kohtumiste ja kogemuste summa. Iga elatud hetk jätab meisse jälje. Mõnda jälge ei märkagi, teised on astutud raskema sammuga. Tee erilise inimese juurde viib mööda kordumatut rada, kus jäljed on sügavad ja segamini, mõned justkui haavad maapinnas.

“Jäljed meie vahel” heidab pilgu ühe paari teekonnale. Alguspunktiks, nagu sageli, on armastuse tärkamine kogu oma ilus: lähedus ja kergus, millele peagi lisandub uue elu ootus. Kuid kui ootamatu kaotus raputab selle maailma alustalasid, on siis elu pärast üldse võimalik? Kuidas taastada tasakaal, kui ühised unistused purunevad? Kuidas leida uus tee iseenda ja kaaslase juurde?

See on lugu lootusekildude leidmisest sügavas leinas. See on lugu ühise ülesaamise võimalikkusest. See on lugu armastusest.

AITÄH

Krista Kattel!

TOETAJAD

Tartu Linn, Eesti Kultuurkapital, Tartu Kultuurkapital

ESIETENDUS

13. augustil 2025 Genialistide Klubis Tartus

Tükk maad

„Tükk maad” toob noore vaataja ette teemad, mida temaga tihtipeale ei arutata – sõda, pagulus, kriisisituatsioonid. Uuritakse, kuidas jätkub lapsepõlv paguluses, millest unistavad väikesed sõjapõgenikud, millised on nende rõõmud ning tänu kelle lahkele heateole jäädakse ellu. Lavastus keskendub laste vaatenurgale ja lootuse otsimisele täiesti lootusetus situatsioonis – kuidas saada hakkama olukorras, milleks pole keegi meid mitte kunagi ette valmistanud? Mängulise visuaalteatri võttestiku abil avatakse noorele vaatajale kummalisi inimesi, võõraid paiku, võimatuna näivaid olukordi ning ellu- ja inimeseks jäämise reegleid. Vaatamata valusale teemapüstitusele leidub lavastuses leidlikkust, rõõmu ning lootust parema homse nimel.

Lavastus tugineb eesti laste mälestustele ning on saanud inspiratsiooni raamatutest „Jättes seljataha Eesti” (Saima Parbo), „Kui sõjamüra oli vaibunud. Geislingeni põgenikelaagri laste mälestused” (Mai Maddisson ja Priit Vesilind), „Käru ja kaameraga” (Eric Soovere), „Mis teha – siin ta on. Pagulase elu piltides” (Endel Kõks ja Arnold Sepp).

Lavastus on pühendatud kõigile mineviku ja oleviku lastele, keda on vägivaldselt sunnitud oma tuttavast ja turvalisest kodust lahkuma.

Lavastus on sündinud koostöös Eesti Rahva Muuseumiga.

MIDA VEEL MUUSEUMIS TEHA

KÕIGILE: Etenduse piletiga on võimalik etendusepäeval külastada püsinäitust „Kohtumised“. Selleks andke oma soovist teada aadressil teeninduskeskus@erm.ee ning pöörduge kohapeal infoletti, kus üksikkülastajale või grupijuhile väljastatakse näitusepiletid. Näitusel on ära märgitud valik lavastusega seotud eksponaate.

GRUPPIDELE: Eesti Rahva Muuseumilt on võimalik tellida lavastusega haakuv pooletunnine giidituur püsinäitusel „Kohtumised“. Ekskursiooni käigus tutvutakse koolipoiss Tarvo 1944. aasta põgenemislooga, vaadatakse põgenemisel kaasa võetud esemeid jm. Tuuri saab tellida kas enne päevase etenduse algust (11:15 – 11:45) või pärast selle lõppu (14:45 – 15:15). Tuuri hind on 20€, broneerimiseks palun võtta ühendust aadressil teeninduskeskus@erm.ee

GRUPPIDELE: Toitlustuse tellimiseks palun võtkeühendust aadressil toitlustus@erm.ee

TUNNUSTUS

⭐ Kristina Jalasto-Kallas on nomineeritud Salme Reegi nimelisele lasteteatri auhinnale noort vaatajat väärtustavate ja usaldavate ajakohaste draamatekstide eest, sh “Tükk maad”.

⭐ Kaili Viidas on nomineeritud Salme Reegi nimelisele lasteteatri auhinnale eri vanuses vaatajaid tundlikult kõnetavate lavastuste eest, sh “Tükk maad”.

AITÄH

Silja Liivamägi, Maarika Pokinen, Karlova Teater ja Ruta Rannu, Tartu Uus Teater, Ragnar Kekkonen, Ester Kasenurm, Kirsi talu, Kala talu, Meigo Metsaluik, Oleg Titov, Argo Juske, Aime Juske, Krista Kattel!

TOETAJAD

Tartu Linn, Eesti Kultuurkapital, Tartu Kultuurkapital

ESIETENDUS

11. aprillil 2025 Jakob Hurda saalis Eesti Rahva Muuseumis

Must Kast: KÜMME

27. märtsil 2024 tähistas Must Kast oma kümnendat sünnipäeva. Selle auks andsime välja heliplaadi, millel peal parimad palad meie tegutsemisaja jooksul loodud lavastuste helikujundusest. Plaati esitlesime oma kümnenda sünnipäeva peol – aga koju saab CD osta endale ka igaüks, kes kontserdile ei jõudnud. Osta saab Fientast, tarnega sobivasse Smartposti automaati, või tulla lihtsalt enne mõnda etendust piletimüüki. Kuniks jagub!

OSTA PLAAT SIIT

LAULUSÕNAD

1. VIIMSE HETKE VALSS

instrumentaalpala lavastusest “Persona”

helilooja Kaarel Kuusk

2. PUHAS POTENTSIAAL

lavastusest “Evolutsiooni revolutsioon”

viis Siim Aimla / sõnad Mehis Pihla

3. LOON ENNAST VABAKS

lavastusest “Lilli”

viis Jaanika Tammaru ja Kaarel Kuusk / sõnad Jaanika Tammaru

4. TOLLIMEHED

lavastusest “Carmen” / viis Georges Bizet / sõnad H. Meilhac, L. Halevy / tõlge Peeter Volkonski

5. KAKSISMAA RAHVALAUL

lavastusest “Kaksismaa / Kaksoismaa”

viis Antti Autio / sõnad Anni Mikkelsson

6. VIIMANE TAKT

I osa lavastusest “Pidu katku ajal” / viis Siim Aimla / sõnad Jaanika Tammaru

II osa lavastusest “Sada sekundit südaööni” / viis ja sõnad Jaanika Tammaru

7. PIIP-PUUP-BUBBLES

lavastusest “Evolutsiooni revolutsioon”

viis Siim Aimla / sõnad Mehis Pihla

8. TOREADOR

lavastusest “Carmen”

viis Georges Bizet / sõnad H. Meilhac, L. Halevy / tõlge Peeter Volkonski

9. VIIMSE HETKE VALSS

instrumentaalpala lavastusest “Persona”

helilooja Kaarel Kuusk

10. JÕUD

lavastusest “Jõud”

viis ja sõnad Marten Kuningas

11. ÕIEAARIA

lavastusest “Carmen”

viis Georges Bizet / sõnad H. Meilhac, L. Halevy / tõlge Peeter Volkonski

12. EHALE!

lavastusest “Peks mõisatallis”

viis Jaanika Tammaru ja Melkker / sõnad Jaanika Tammaru

13. ADA JA EVALD

lavastusest “Ada ja Evald”

viis Kristjan Lüüs / sõnad Kaija M Külm ja Mihkel Kallaste

14. ANNA

lavastusest “Lilli”

viis Jaanika Tammaru ja Kaarel Kuusk / sõnad Jaanika Tammaru

15. INSENER PAAVELI UNELAUL

lavastusest “Insener Paaveli armastuse eesõu”

viis Jaanika Tammaru / sõnad Mehis Heinsaar

16. KAS MÕTLED ISE VÕI ÜTLED MÄÄ?

lavastusest “Pidu katku ajal”

viis Siim Aimla / sõnad Jaanika Tammaru

17. VIIMSE HETKE VALSS

instrumentaalpala lavastusest “Persona” / helilooja Kaarel Kuusk

18. ÕNNEMAALE

lavastustest “(Armastus, anarhia ja) Androgüüni päev” ning “Juunituur”

viis Fatme Helge Leevald / sõnad Friedebert Tuglas

Surm

“Surm” on uurimus suremisest. Me küsime, mis see surm siis täpselt on – mitte lein, mitte valu, vaid surm. Kogu oma ilus ja õuduses. Miks me seda kardame? Mida me kardame? Miks on mõte surnukeha puudutamisest halvav? Me uurime surma füsioloogiat, kliiniliselt ja steriilselt. Inimene sureb – mida see tähendab? Me uurime surija kõrval seisva inimese füsioloogiat. Mis sel hetkel juhtub, kui elus muutub elutuks?

Surmast räägime enamasti siis, kui keegi on surnud, mitte varem. Suremisest aga peaks rääkima, sest peale sünni on surm see ainus, mis meid kõiki ühendab – kui oled elus, siis ka sured. Oleme surmast niivõrd kaugenenud, et see on muutunud hirmsaks. Kuid kellele? Kas surijaile või neile, kes maha jäävad? Vanasti oli surnukeha saunas, kirst köögis ja surija kodus. Nüüd peidame surijad hooldushaiglatesse, kus nad surevad heal juhul kaastundliku õe või hooldaja pilgu all, aga tihtipeale üksi. Me kardame midagi, mida me tegelikult näinud ei ole. Kui paljud teist on tunnistanud, kuidas elu kehast lahkub?

Matustel peaks rõõmustama elamise üle, ükskõik, kui lühike see elu ka oli. Alustame seda tähistamist juba praegu ning toome suremise au sisse tagasi. Sureme me niikuinii, kuid see ei tähenda, et terve elu peab kartuses mööda saatma. Ehk leiame loojate ja vaatajatena lohutust elamisele ja rõõmu suremisest. Ja kui mitte just rõõmu, siis kergusest võiks unistada küll.

AITÄH

Ursula Tähepõld ja Tallinna Krematoorium, Tartu Krematoorium, Jane Kaju, Maris Prisko, Jelena Leibur, Sirly Lahi, Indrek Pähnapuu ja Urna OÜ, Karl Käsnapuu, Ann Valter, Maribel Lasn, Andreas Kangur, Rauno Polman ja Mind Road Films, Kaili Särg, Triin Truumure!

TOETAJAD

Tartu Linn, Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium

ESIETENDUS

1. detsembril 2023 Genialistide Klubis

Lilli

Ükskord elas Caroline Suburg, keda kutsuti Lilliks. Siin, Eestimaal, jah! Ta tahtis naistele õigusi rohkem, et eestlane olla võiks enda üle uhkem ja lihtsalt, et maailm oleks kõigile lahkem. Aga teised ei taiband, et mida või miks – ja kus viga sa laidad, siis mine ja… eks. Tegi vägevaid tegusid, lausa mägesid lükkas. Palju raamatuid luges, kultuurile ehitas tuge. Teistele aega tal jagus, kui kündis haridusvagu, väga paljudest hoolis. “Kui hea laps oled, saad Lilli Suburgi kooli!” Ta ei olnud keskpärane, tal oli isiklikku sära ja ka põhjust teha kära, kuid ajalugu kirja pannes ta vist unustati ära. Kuid kes vanu lugusid ei mäleta, see kaugele näha sugugi ei saa. Tuletame siis meelde, meile ja teile selle Eestimaa eide, kes sündis ajal, kui eit veel sõimusõna ei olnud ja mitte kellelgi eestlastest õigusi polnud. Miks? Sest tugevaim lihas on keel: see põlistab, purustab. Ja siis – me enam ei unusta.

“Lilli” on värsslavastus ühest senirääkimata Eesti ärkamisaja peatükist. Laval avatakse mängu ja muusika kaudu Lilli Suburgi elu- ja kujunemislugu. Lilli oli meie esimene naisõiguslane, naispeatoimetaja, naisprosaist, filosoof ja eestikeelse kooli rajaja. Lugu annab vaatajale võimaluse esitada ühiskonnas praegugi kehtivate väärtuste kohta teravaid küsimusi. Valitud vorm – muusikalise taustaga värssteos – on tänapäevane edasiarendus eepilisest rahvaluulest, ürgsest loojutustamise vormist.

Kaasaegne kangelaseepos ühest vägevast naisest. Igas vanuses maailmaparandajatele kohustuslik!

LISALUGEMIST

Kellele Lilli südamesse läks, saab tema ja teiste vägevate naiste kohta edasi uurida siit.

TUNNUSTUS

⭐ Kaija M Külm ja Jaanika Tammaru pälvisid 2023. aastal Kristi ja Siim Kallase fondi stipendiumid värsslavastuse loomise ja väljatoomise eest.

⭐ Must Kast sai lavastuse eest Eesti Kirjandusmuuseumi 2024. aasta sõbra aunimetuse.

AITÄH

Eve Annuk, Genialistide Klubi, Margus Mauer ja Saksa Kultuuri Instituut, Jaako Lindmäe ja Haridus- ja Teadusministeerium, Karl Lepp, Rauno Polman ja Mind Road Films, Renee Trei, Sten Arvi, Mihkel Viinalass, Triinu Laan, Evelina Nõmme!

TOETAJAD

Tartu Linn, Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium

ESIETENDUS

8. märtsil 2023 Genialistide Klubis

Ernesto küülikud

„Ernesto küülikud“ on Piret Raua samanimelisel romaanil põhinev perelavastus. Tiheda sündmustiku ja värvikate tegelaste abil jutustatakse lugu mustkunstnikust, kes peab saatuse tahtel endale uue töö leidma. Aastaid turvalises tsirkuseperekonnas veetnud mees leiab end korraga silmitsi maailmaga, mis on täis eravaldusi, naljakaid pankureid ja jaburaid karusnahafarmereid. Siira ja vahetu elutunnetusega Ernesto ei lepi ebaõiglusega, astub nõrgemate kaitseks välja ning leiab lõpuks teenitult ka enda hingerahu.

Ernesto on kangelane, kes kriitilise lapsepilguga julgeb esitada küsimusi ühiskonnas normaalseks peetava kohta. Samuti on ta keegi, kelle jäägitu pühendumus oma hoolealustele – karusnahafarmist näpatud jänestele – võiks olla eeskujuks kõigile, kes loodusest ja sõpradest lugu peavad. Ning lõpetuseks näitab Ernesto, kui oluline on julgus otsida ja leida oma isiklikku õnne, isegi kui tee selleni on teistest erinev. Kus ja kelles siis on peidus kõik see maagia ja võlukunst, kui värvilist ja salapärast tsirkust enam pole?

⬛ TUNNUSTUS

⭐ Kaija M Külm oli nomineeritud 2020. aasta Salme Reegi nimelisele teatriauhinnale “Ernesto küülikute” kui leidliku, mängulise ja keskkonnatundliku lastelavastusega.

⬛ AITÄH

Saksa Kultuuri Instituut, Heli Naggel, Margus Mauer, Kadi Rutens, Maarja Kaasik, Katrin Loss, Annika Ojasaar, Tõnu-Ott Külm, Merle Torim, Juta Reben, Mari Niitra, Henri Roosipõld, Birgit Landberg, Gabriela Liivamägi, Sten Arvi, Puukujurid OÜ, hotell Sophia, hotell London, Genialistide Klubi!

⬛ TOETAJAD

Eesti Kultuurkapital, Tartu Kultuurkapital ja Tartu linn

⬛ ESIETENDUS

3. märtsil 2019 Saksa Kultuuri Instituudis Tartus

Peks mõisatallis

Meie, eestlased, oleme õppinud kannatamist pühaks pidama. Kui keegi küsib: „Kuidas läheb?“, on auasi vastata, et töö tapab, et on kiire, et on raske. On tavapärane, et arsti juurde minnakse alles siis, kui on liiga hilja – mis see väike valu ikka teeb? Kas kannatamise harjumus tuleb inertsist või on see kultuuripärand? Oleme ju ajalooõpikute järgi olnud 700 aastat orjarahvas ning kes teab, kui kerge elu ka enne seda oli.

Sellist heaolu nagu praegu pole Eestil olnud kunagi varem. Ent isegi 34 aastat täielikku vabadust ei ole suutnud kaotada meie rahvuslikku kreedot: „Kes kannatab, see kaua elab.” Kannatamine on paratamatu, huumorimeel on valik. Kumb meid tegelikult päästab?

Kui etendus on halb – kannatad ära.

⬛ TUNNUSTUS

⭐ Birgit Landberg ja Paul Piik pälvisid 2018. aastal Eesti Teatri Auhindadel Salme Reegi nimelise preemia – “Peks mõisatallis” on tänapäevaselt särav ja intellektuaalne, värske ja provotseeriv vaade Eesti ajaloole ja eestlase enesekuvandile.

⬛ TÄHELEPANU

Laval suitsetatakse üks sigaret.

⬛ TOETAJAD

Eesti Kultuurkapital, Tartu linn ja Tartu Kultuurkapital

⬛ ESIETENDUS

24. veebruaril 2017 Genialistide Klubis Tartus