Insener Paaveli armastuse eesõu

Insener Paaveli armastuse eesõu on uhke ja avar. Seda võivad kõik möödujad juba eemalt näha. Insener Paavel ise aga nõjatub õueväravale nagu mõne rikka restorani šveitser ja kui siis mõni tööle kiirustaja või turule ruttaja kuuldekaugusse jõuab, hakkab insener teda kohe hõikuma ning sisse kutsuma. On ju ka, mida näidata! Ja kui insener Paavel sinnajuurde veel kutsuvalt naeratab ja salapärase käeviipega mõista annab, et õue kaugemas sügavuses asi veelgi põnevamaks läheb, ei suuda uudistaja enam ahvatlusele vastu panna ning avab värava. Aga armastuse maastikud on muutlikud ja tujukad…

Liikuv ja kaasahaarav lustimäng ühes vaatuses viib vaataja ekskursioonile maailma parima armastusinseneri hinge süvavoolustesse.

ESIETENDUS

08. augustil 2014 Uuel Õuel ja TÜ Botaanikaaias Tartus

Juunituur

Me lõpetasime kooli 2015. aasta kevadel ja tahtsime veel enne lõpetamist korda saata midagi suurejoonelist, mis paneks meid endid proovile ning mis oleks ühtlasi tänuavaldus meie peredele, sünnikohtadele ja publikule  – neile, kelleta praegu ei oleks ei kümnendat lendu ega Musta Kastigi.

Õppimine teatrikoolis ja üleüldse teatri tegemine on enamasti ümbritsetud saladuselooriga. 4 aastat olime me oma perede ja sõprade jaoks kadunud olnud ning „näitlema õppinud“. Mida see tähendab? Kuidas see käib? Kas meil normaalseid õppeaineid ka oli? Nendele küsimustele ei oska me veel isegi praegu vastata. Küll aga näeme me juba nüüd selja taha vaadates, et kogu see protsess oli oma intensiivsuses väga töine, ent samuti väga naljakas. Tundus, et sellest kogemusest võiksid lisaks meile õppida ning rõõmu saada ka teised inimesed.

Juunituur on järelvaadatav UTTV keskkonnast.

ESIETENDUS

12. juunil 2015 Rõuge Rahvamajas

Ada ja Evald

Kas valmis tõdesid on maailmas olemas? Kas mehed toovad alati sisse ning naised jäävadki tegema pelgalt väljaminekuid? Kas me suudame leida lahenduse sugudevahelisele sõjale, mis sai alguse ühest õnnetust küljeluust? Musta Kasti lustakalt absurdne pilguheit inimeseks olemisse. Mis elul viga, kui meid saadavad me lemmiklood!

ESIETENDUS

27. märtsil 2015 Genialistide Klubis Tartus

Pööriöö

Kui inimene eksib teise vastu, siis tasakaalu võib tagasi saada mitut moodi.
Võib vabandust paluda.
Võib rahaga kahju hüvitada.
Võib küla poolt keretäie ära kannatada.
Võib üritada varjata ja unustada… ja siis teisel pool eluteed kannatada.
Aga kui eksimus, mis pole tehtud halval eesmärgil, on pöördumatu:
selline, mida rahaga kuidagi ei korva.
Või mida vabandamine paremaks ei tee –
siis saadetakse sind Hiide oma pattu tasa teenima!

“Pööriöö” teeb ringi peale fantastilisele eesti pärimusele, muinasjuttudele mujalt, nii omaloomingule kui ka otsitud lauludele ja põimib kõik kokku suureks rändtrupilooks,  kus otsitakse uusi võimalusi. Kindel võib olla, et ükski heategu ei jää karistuseta!

⬛ESIETENDUS

27. oktoobril 2014 Lennukitehases Viljandis

Pelleas&Melisande

“Pelleas&Melisande’i” on nimetatud maailma kaunemaiks armastuslooks.
Tõde on lihtne.
Seda ta ongi.

Meie “Pelleas&Melisande” on eriline veel selle poolest, et iga külaline saab endale vaatamiseks silmaklapid. Vaatame seda lugu seekord teistmoodi: vaatame kõrvade, ninade, suude, nahkade, kolmandate ja seitsmendate silmadega. See ei ole kuuldemäng, see on elamus kogu kehale. Miks? Ühest küljest selle pärast, et korraks tajuda, milline võiks olla maailm, millega seisab silmitsi pime; teisest küljest selle pärast, et vahest ongi meie maailm muutunud juba liiga visuaalseks. Võib-olla selleks, et kõigest, mis tõeliselt oluline, paremini aru saada, peamegi sulgema oma silmad ja avama oma hinge.

Karta pole vaja. Õnneks räägib “Pelleas&Melisande” armastusest, mitte sõjast. Armastus aga lõhestab, tapab ja hävitab ainult seestpoolt. “Pelleas&Melisande” on üks väga kurb lugu. Vahest isegi liiga poeetiline ja liiga ilus meie küünilises igapäevas. Aga ta puudutab. Miks? Ma ei tea. Teksti autor, belgia sümbolist Maeterlinck on ühes oma essees kirjutanud vabalt ümber pannes midagi sellist: niikaua, kuni meie südametes headus ja õiglus peab võitlust egoismi ja ignorantsiga, ei saa ka draamakirjandus rõõmsamaks muutuda. Kui see võitlus on kunagi võidetud, sünnib ehk  uus teater – rahu teater, mis suudab rääkida ilust ilma pisarateta.

⬛ ESIETENDUS

12. novembril 2014 Genialistide Klubis Tartus