lavastusest “Ada ja Evald”
viis: Kristjan Lüüs
sõnad: Kaija M Külm ja Mihkel Kallaste
Naine teeb süüa, mees teeb tööd.
Abieluvoodis kokku saame keset ööd.
Naine ei mõtle, sest naine on rumal.
Mees on küll tark ja tugev on ta,
kuid mehe meelt õhtuti lahutab humal,
naine kaissu võib mehele pugeda.
Mehed kuulevad, aga kuulata ei oska.
Naised kuulavad, aga aru ei saa.
Mehed poes asju sisse saavad osta,
naised väljaminekuid loodud tegema.
Mees on mõnus, naljakas, karm.
Naine on põhiliselt rase.
Mees on tugev, õiglane ta arm.
Naine, sina mehel lihtsalt olla lase! Olla lase!
Mees keskendub ühele asjale vaid –
kas maailma valitseb või kepib alamaid.
Naine samal ajal kõike teha võib:
võib imetada last, pannes pudru sisse võid.
Mees laseb sisse, naine teeb aborti.
Naine laseb sisse uksest mehe sööma torti.
Mees paneb taha ja naine paneb ahju
koogi: kui ta külmaks läheks, küll siis oleks kahju.
Mehed kuulevad, aga kuulata ei oska.
Naised kuulavad, aga aru ei saa.
Mehed poes asju sisse saavad osta,
naised väljaminekuid loodud tegema.
Naine teeb süüa, mees teeb tööd.
Abieluvoodis kokku saame keset ööd.