lavastusest “Carmen”
viis: Georges Bizet
sõnad: H. Meilhac, L. Halevy
tõlge: Peeter Volkonski
Teie toost tuleb vastu võtta, sest teiega on palju ühist meil.
Meie, toreerod, otsekui sõtta võitlusesse lähevad, see rõõmu teeb meil.
Corrida on meile pidupäevaks, areen on rahvast pungil täis,
vaatajad lausa segaseks läevad, kõikjal üks vadin ja mürgel lärmakas käib!
Ümberringi on valjud hüüded, kuumaks nii kired lausa köeb!
Kes meist ei taha kuulsust püüda, süda meil kõigil vapralt lööb!
Ja nüüd on võitlus meil ees! On ees! Aaah!
Toreador, sa vaata! Toreador, toreador!
Kui võitluses sa oled vapper mees,
neiu sul pilke saadab ja loidab arm sul ees,
toreador, ja loidab arm sul ees!
Korraga on jälle vaikus, on jälle vaikus… Ah, mis küll juhtus seal?
Keegi ei käratse, keegi ei märatse, raevukana seisab metsik härg värava peal!
Võimas loom nüüd hoope jagab, siis ratsu põikab, maha kukub pikadoor.
„Ah, torres, braavo!“ publik ju hõikab, kuid veel üks hetk ja siis on ees järgmine voor!
Siis möllab härg ja hulluks muutub, on metsik raev ta näos ja verd on täis areen!
Pääseb see, kes veel joosta suudab, mina siis algust teen!
Ja nüüd! On võitlus mul ees! On ees! Ah!
Toreador, sa vaata! Toreador, toreador!
Kui võitluses sa oled vapper mees,
neiu sul pilke saadab ja loidab arm sul ees,
toreador, ja loidab arm sul ees!
Jah, arm! Jah, arm! Jah, arm! Jah, arm! Jah, arm! Jah, arm!
Toreador! Toreador! Jah, arm! Jaa!