lavastusest “Evolutsiooni revolutsioon“
viis: Siim Aimla
sõnad: Mehis Pihla
LÜÜS: Lihtsalt lähed peegli ette ja ütled: “Piip-puup!”
LAURA: Või ütle: “Bubbles!”
KAAREL: Mul kurbus tuleb peale – ei suuda mõelda heale.
LAURA: Kui heast ei suuda mõelda, siis võid neid sõnu öelda:
Piip-puup, piip-puup, piip-piip-puup. Bubbles!
LAURA: Vaata, juba naerab suu. Kurbus ongi kadunud!
Piip-puup, piip-puup, piip-piip-puup. Bubbles!
KAAREL: Oota, aga tegelikult…
LÜÜS: Kõik sinu peas on kinni, sa ise ajad jonni!
LAURA: Sul pole miskit viga. Sul on vaid veidi igav.
KAAREL: Te rõõmu ma ei talu – mul hinges on vaid valu.
LÜÜS: See pole üldse stiilne, kui oled negatiivne.
LAURA: Miks lähed endast välja?
LÜÜS: Tee parem veidi nalja!
KOOS: Siis mossitamast lakkad ja rõõmustama hakkad.
Piip-puup, piip-puup, piip-piip-puup. Bubbles!
KOOS: Vaata, juba naerab suu. Kurbus ongi kadunud!
Piip-puup, piip-puup, piip-piip-puup. Bubbles!
KAAREL: Kõik tundub väga kole…
LAURA: Saa sellest lihtsalt üle!
LÜÜS: Ma ausalt ütlen sulle: on vaestel palju hullem.
LAURA: On kurte, kes ei kuule. On mõnel vaimupuue!
LÜÜS: Mis siis, kui oled priske – neil ikka sinust raskem.
KOOS: Sa tusatujust loobu! Ja rõõmust parem joobu.
KAAREL: Ma võin neid sõnu hüüda, kuid kurbus ei läe mööda!
Piip-puup, piip-puup, piip-piip-puup. Bubbles!
KOOS: See laul on väga lõbus. Ka sinul hakkab mõnus.
Piip-puup, piip-puup, piip-piip-puup. Bubbles!
Piip-puup! Piip-puup! Bubbles!