Musta Kasti suvelavastus "Luikede järved" Luke mõisapargis

Luikede järved

“Luikede järved” – Musta Kasti lennukas ja lõbus suvelavastus kaunis Luke mõisapargis!

Pjotr Tšaikovski “Luikede järv” vesi on selge ja klaar. Maagiline muinasjutt hea ja kurja võitlusest, iga tantsija unistus. Kuid muuda nime vaid natukene, nõnda et tulemuseks on Musta Kasti, Katrin Pärna ja Janek Savolaineni “Luikede järved”… Vesi läheb kohe sogasemaks, põhjamudast väänlevad üles salapärased kasvud, kusagil ulbivad päästerõngaste ja balletikoolita näitlejad, kes hõikavad palavas augustiöises mõisapargis üksteisele saamatuid repliike. Räägivad? Tantsimise vältel, vahepeal või koguni… asemel? Ja mida nad sellega siis öelda tahavad?

Lugu iseenesest on õnneks lihtne ja tuttav, räägib armastusest. Armastajatest. Võimatust armastusest, ebavõrdsest armastusest. On noormees, kes armub neidu. Aga neiu ei ole päriselt tema maailmast neiu käib päeviti luigeks. Ümberringi on kurjad jõud, mis on selle liidu vastu. Ja nagu ikka klassikalistes tragöödiates, lõpeb keelatud lembus armastajate surmaga. 

Kuidas Tšaikovski “Luikede järv”, mida esmaettekandel peeti pigem ebaõnnestumiseks, sai terve maailma balletiunelma võrdkujuks, iga baleriini unistuseks? Kuidas baleriini unistuse võib hävitada tema õpetaja, kuidas üldse iga inimese unistuse võib võtta ja tükkideks teha tema lapsevanem, kassapidaja, kaaslane, juhuslik mööduja, bussijuht, ülemus, kestahes… ja miks see on nii lihtne?

Meie tahaks muidugi loota, et saab ka teisiti. Võib-olla isegi koomilisemalt. Nii muinasjutus kui elus. Ehk saame Tšaikovski klassikalisele kurvale loole anda õnneliku lõpu. 

Lavastuse tekstis on kasutatud Viivi Luige luuletust “Selle aasta talv”.

⬛ LOENG

Enne esietendust pidasid Heili Einasto ja Sven Karja kõigile soovijatele hariva loengu Tšaikovski “Luikede järve” ajaloost. Loeng pealkirjaga “Muinasjutulisest balletist poliitiliseks sõnumiks?” on järelvaadatav siin.

⬛ TEGELASED

Selle suve kõige tantsulisema mittetantsulavastuse tegelaste täieliku nimekirja süžee sujuvamaks jälgimiseks leiab siit.

⬛ AITÄH

Rauno Polman, Mariell Tragon, Mind Road Films, Sven Karja, Heili Einasto, Tartu Uus Teater, Merike Kahk, Tiina Braun, Triin Isak, Kaidi Mikk, Vanemuine, Marili Järv, Kaupo Kirso, Ellen Hiie, Birgit Landberg, Strikken OÜ!

⬛ TOETAJAD

Tartu Linn, Eesti Kultuurkapital, Tartu Kultuurkapital, Kultuuriministeerium

⬛ ESIETENDUS

1. augustil 2023 Luke mõisapargis


Kolm õde / Foto: Gabriela Urm

Kolm õde

Mind ärritab ja solvab toorus. Ma kannatan väga, kui ma näen, et inimene pole küllalt peenetundeline, pole küllalt õrn ega armastusväärne. Võib-olla on mind veidralt kasvatatud, aga igasugune jämedus, iga vähegi ebadelikaatselt öeldud sõna masendab mind! Persse, ma näen iga öö Moskvat unes, ma olen nagu arust ära… Ma näen unes, et olen Moskva ülikooli professor, kuulus teadlane. Aga noh, siin on külm. Ja sääsed. 

Jah, kui saaks alustada elu otsast peale, aga juba teadlikult. Et kui see üks elu, mis on juba ära elatud, oleks nii-öelda mustand, teine aga puhas variant… Küllap siis püüaks igaüks kõigepealt mitte korrata iseennast. Täpselt samamoodi, nagu me igal hommikul, esmaspäeval ja uusaastal uuesti sünnime ja oma eluviise põhjalikult muudame. Oh jumal. Võib-olla on eneseiroonia tõesti ainus, mis meid sellest kannatusest päästa võib. 

„Kolm õde” on Ingomar Vihmari kolmas järjestikune lavaversioon Anton Tšehhovi maailmakuulsast näidendist. 120-aastane tekst tõestab hästi, et kõik jääb ikkagi samaks: ka tuhande aasta pärast õhkab inimene: „Ah, raske on elada!” — ja täpselt samuti nagu praegu kardab surma ja ei taha surra.

⬛ AITÄH

Genialistide Klubi, Margus Mauer ja Saksa Kultuuri Instituut, Epp Peedumäe ja Tartu Uus Teater, Teater Vanemuine!

⬛ TOETAJAD

Tartu Linn, Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium

⬛ ESIETENDUS

4. märtsil 2022 Genialistide Klubis


Evolutsiooni revolutsioon / Foto: Gabriela Urm

Evolutsiooni revolutsioon

Kui uskuda üldlevinud arvamust, siis me ei saaks elada tänasest paremal ajal. Meile on kõik võimalik – saame õppida, mida iganes me soovime; elada ja reisida ükskõik kus ja kuhu; armastada ja olla armastatud enda valitud kellegi või millegi poolt; kanda nii kleite kui pükse; uskuda, mida soovime; kuulutada tõdesid, mida ainult meie usume. Valikuid kui palju!

Kas see ongi täius?

Aina rohkem inimesi käib psühholoogi juures või krõbistab antidepressante. Kas see on tingitud teadlikkuse kasvust nende probleemide suhtes või ei saa me selle keerulise, kõike võimaldava uue maailmaga lihtsalt hakkama? Seame endale eesmärgid ja standardid, mida me täita ei suuda ning sipleme iseenda loodud ideaalide rägastikus, kus me ei ole kunagi piisavalt head, piisavalt lahedad, piisavalt ägedad voodis ja nii edasi. Oleme hoopis tühjaks lastud õnnetusehunnikud, kes oma piltidel Instagramis elavad unistuste elu, aga sisimas tahavad üle kõige koju minna, ukse lukku keerata, lakkamatult nutta ning enam mitte kunagi väljuda.

⬛ TOETAJAD

Eesti Kultuurkapital, Tartu Kultuurkapital ja Tartu linn

⬛ ESIETENDUS

5. detsembril 2019 Genialistide Klubis Tartus


"Caligula" / Kaarel Targo, Kristjan Lüüs / Foto: Gabriela Liivamägi

Caligula

Musta Kasti viienda hooaja esimene uuslavastus „Caligula“ põhineb kirjaniku ja filosoofi Albert Camus’ samanimelisel näidendil, mis valmis Teise maailmasõja eelõhtul. Näidendi peategelaseks on kurikuulus keiser Caligula, kes traagilise sündmuse järel konstrueerib armu- ja armastusvaba vägivallafilosoofia, mida ta hakkab rakendama nii oma rahva kui ka ümberkaudsete suhtes. Caligula lähikondlased peavad valima, kas võtta vastutus ning risk takistada keisrit tema teel või jätta hullumeelsele valitsejale vabadus mässata elu vastu. Sellest maailmast kujuneb kõikide jaoks talumatu võimuöö, millele heidab lootusetuskiiri kättesaamatu kuu.

Igale etendusele järgneb võimalusel avatud vestlusring.

⬛ TOETAJAD

Eesti Kultuurkapital, Tartu Kultuurkapital ja Tartu linn

⬛ ESIETENDUS

8. novembril 2018 Genialistide Klubis Tartus

"Prohvet" / Mihkel Kallaste, Liisu Krass / Foto: Ruudu Rahumaru

Prohvet

“Prohvet” on lavastus maailmalõpust. Ajalugu mäletab suurt hulka poolemeelseid inimesi, kes katastroofe ette kuulutasid; tänapäevased prohvetid erinevad neist oma teadusliku tausta poolest. Aga 15 364 teadlase poolt ennustatud maailmalõpp – või õigemini, sellise tsivilisatsiooni lõpp, nagu meie teda tunneme – paistab ikkagi jäävat ainult uskumise valdkonda. Miks?

On väga raske leppida millegi kadumisega – puudutagu see siis üksikinimest või tervet ühiskonda. On väga raske uskuda, et teistsugune maailm on võimalik. On väga raske kujutleda seitset miljardit inimest mõistlikult tarbimas meie ainsa planeedi ressursse. On väga raske uskuda, et üks inimene üldse midagi suudab. On väga raske elada süsteemist väljaspool. Või ei ole?

Aga kui tsivilisatsiooni huku poole marssimist ei saagi enam ümber pöörata, siis mis on see, mis peaks alles jääma? Mis on inimeses kõige väärtuslikum? Kahlil Gibrani samanimelise raamatu järgi ristitud “Prohvet” seisab idealismi ja siiruse eest, pakkudes äratundmist ning kurbnaljakat peegeldust progressiusku ühiskonnale.

⬛ AITÄH

Igor Miilvee, Mihkel Kunnus, Kaupo Vipp, Kaido Kama, Kristel Vilbaste, Aro Velmet, Epp Peedumäe ja Tartu Uus Teater, Silver Kaljula, Sten Arvi, Aivar Loss, Markus Pau, Saksa Kultuuri Instituut, Eesti Rahva Muuseum, Genialistide Klubi

⬛ TOETAJAD

Eesti Kultuurkapital, Tartu Kultuurkapital ja Tartu linn

⬛ ESIETENDUS

16. märtsil 2018 Genialistide Klubis Tartus

"Kaksismaa" / Birgit Landberg, Mihkel Kallaste, Liina Leinberg, Laura Niils / Foto: Gabriela Liivamägi

Kaksismaa / Kaksoismaa

19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses unistasid mitmed Eesti poliitikud Eesti ja Soome ühinemisest Austria-Ungari keisririigi eeskujul. Idee oli päevakorral veel ka Teise maailmasõja lävel, kuid unistus kadus lõplikult, kui Nõukogude Liit Eesti okupeeris. Meie, Eesti ja Soome noored teatritegijad, loome selle poliitilise utoopia ja unustatud kaksikriigi vähemalt oma lavastuse ajaks.

Lavastus uurib, millised lood eelnevatest sugupõlvedest on meie kanda jäänud. Kas eestlaste ja soomlaste lood on erinevad ja kui palju on neil ühist? Kuidas on tekkinud rahvused ja millistel alustel moodustatakse riike? Kas meil õnnestub lavastuse prooviprotsessi käigus luua ühine keel – läänemere esperanto, kaksismaa keel, eestisoome keel?

⬛ AITÄH

Ahto Külvet, Aivar Loss, Annika Ojasaar, Auli Auväärt, Eesti Rahva Muuseum, Epp Peedumäe, Genialistide Klubi, Hanna Touart, Hedvig Lätt, Heilo Aadla, Henry Griin, Ilham Mirzojev, Imbi Paju, Juha-Matti Aronen, Kadi Haamer, Kadi Kreis, Kadi Rutens, Kaja Kleimann, Kadri Kaljurand, Karl Marken, Karlova Teater, Karolyn-Kristiina Loss, Katrin Loss, Keiro Jääger, Kersti Sulamägi, Kivi Larmola, Kristiina Kraus, Külliki Levin, Lennart Peep, Liis Laidmets, Marili Pärtel, Martin Laiapea, Martin Tutt aka Melkker, Mika Keränen, Pihla Maria Siim, Reet Zimmer, Rinaldo Anni, RMK Tartu puukool, Sanna Larmola, Seidi Preitof, Soome Instituut, Taavi Toom, Tartu Eksperimentaalne Jalgrattatehas TERT, Tartu Kunstikool, Tartu Turismiinfokeskus, Tartu Uus Teater, Teater Vanemuine, Triinu Visnapuu, Ulve Vohla, Vein ja Vine, Viljar Pohhomov

⬛TOETAJAD

Tartu linn, Tartu Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapital, Soome suursaatkond, Helsingi linn, Helsingi Teatriakadeemia, Nordic Culture Point

⬛ ESIETENDUS

21. juunil 2017 Eesti Rahva Muuseumi Viinaköögis

"Kangelased" / Mihkel Kallaste / Foto: Ruudu Rahumaru

Kangelased

Viktor Kingissepp, Hans Heidemann, Vilhelmine Klementi, Jaan Kreuks, Jaan Tomp, Hans Pöögelmann – need nimed ei ütle praegusele põlvkonnale mitte midagi. Ometi olid kunagi nende järgi nimetatud tehased, tänavad, kultuuripaleed, teatrid ja isegi üks linn.

Seltskond kaasaja noori inimesi on täiesti juhuslikult avastanud enda jaoks seltskonna noori, kes tegutsesid sada aastat tagasi. Mis asju nad ajasid? Mille nimel läksid nad surma? Kas nad olid kangelased ja märtrid või reeturid? Seda püüavad välja selgitada Musta Kasti näitlejad vestlustes õhtulauas istuva publikuga, abiks nõukogudeaegsed mälestused revolutsionääridest ja hevibänd Desert Queen, kes esitab laule proletaarsete poeetide (Pöögelmann, Buk, Mölder-Proletaarlane) tekstidele.

⬛ AITÄH

Priit Reiman, Annemai Sinkkonen ning Vilde lokaal ja kohvik; Ago Pajur, Sten Arvi, Inga Tagel, Viktoria Okuneva ja Moeateljee AVALANCEL õmblustööd, KGB Kongide Muuseum, Generaadio, Genialistide Klubi, Imbi Paju, Jaak Valge, Erkki Bahovski, Heiko Pääbo, Aigi-Rahi Tamm, Mari-Leen Tammela, Aleksandr Škut, Andres Keil, Margus Mikomägi, Andrei Hvostov, Liisa Ojakõiv, Mark Lütter, Kristo Veinberg, Ruudu Rahumaru, Jüri Vlassov II, Liis Jago ja Wabadus, Toomas Griin ja Moodne Valgustus, Terviseks BBB, Rein Lang, Marju Lauristin, Andrus Kivirähk, Peeter Tammisto, Keiu Virro, Toomas Kiho, Merle Karusoo, Auli Auväärt, Enriko Talvistu, Indrek Ude!

⬛ TOETAJAD

Eesti Kultuurkapital, Tartu linn ja Tartu Kultuurkapital

⬛ ESIETENDUS

07. novembril 2016 Vilde lokaalis Tartus