lavastusest “Peks mõisatallis”
viis: Jaanika Tammaru ja Melkker
sõnad: Jaanika Tammaru
Lõpeb heinatöö, algab juuniöö…
Poisid! Tulge ehale!
Andke järgi ihale, värske on mu keha veel.
Ma tahaks saada mehele, aga mitte ainult ühele:
seega, poisid! Tulge ehale mu linade vahele!
Poisid, poisid! Tulge ehale!
Tule siia, väike rebane, tule juba, püksid rebadel,
ära häbene või ebale, vaid mölla nagu segane!
Ma luban sulle seda, et ei lase kaua vedeleda:
tule minu lakka, anna takka, peale hakka,
ma luban, et ei nakka ja katsun olla vakka
või meeldib sulle kisa?
Pole viga, olen visa, võin öelda sulle “isa!”
Volüümi juurde lisan: alle-aahh! Alle-aahh!
Tule künna mind kui maad, hommikuni kui saad,
pole vahet, all või peal, igatmoodi on mul hea!
Kui su käel jagub jaksu, võid anda laksu.
Aga maksku, mis maksku,
kui tahad panna paksuks – mm, mkmm!
Siis suletuks jääb minu uks, tuks-tuks-tuks.
Misasja, uks on kinni vä…
Jaa, sest rase pole tasemel minu lakaasemel.
Lastetagi elu raske, poisid! Poisid! Poisid!
Palun ärge sisse laske…
Buum-tšiki-pau-vau! Kaske ja kaske!