Ernesto küülikud

„Ernesto küülikud“ on Piret Raua samanimelisel romaanil põhinev perelavastus. Tiheda sündmustiku ja värvikate tegelaste abil jutustatakse lugu mustkunstnikust, kes peab saatuse tahtel endale uue töö leidma. Aastaid turvalises tsirkuseperekonnas veetnud mees leiab end korraga silmitsi maailmaga, mis on täis eravaldusi, naljakaid pankureid ja jaburaid karusnahafarmereid. Siira ja vahetu elutunnetusega Ernesto ei lepi ebaõiglusega, astub nõrgemate kaitseks välja ning leiab lõpuks teenitult ka enda hingerahu.

Ernesto on kangelane, kes kriitilise lapsepilguga julgeb esitada küsimusi ühiskonnas normaalseks peetava kohta. Samuti on ta keegi, kelle jäägitu pühendumus oma hoolealustele – karusnahafarmist näpatud jänestele – võiks olla eeskujuks kõigile, kes loodusest ja sõpradest lugu peavad. Ning lõpetuseks näitab Ernesto, kui oluline on julgus otsida ja leida oma isiklikku õnne, isegi kui tee selleni on teistest erinev. Kus ja kelles siis on peidus kõik see maagia ja võlukunst, kui värvilist ja salapärast tsirkust enam pole?

⬛ TUNNUSTUS

⭐ Kaija M Külm oli nomineeritud 2020. aasta Salme Reegi nimelisele teatriauhinnale “Ernesto küülikute” kui leidliku, mängulise ja keskkonnatundliku lastelavastusega.

⬛ AITÄH

Saksa Kultuuri Instituut, Heli Naggel, Margus Mauer, Kadi Rutens, Maarja Kaasik, Katrin Loss, Annika Ojasaar, Tõnu-Ott Külm, Merle Torim, Juta Reben, Mari Niitra, Henri Roosipõld, Birgit Landberg, Gabriela Liivamägi, Sten Arvi, Puukujurid OÜ, hotell Sophia, hotell London, Genialistide Klubi!

⬛ TOETAJAD

Eesti Kultuurkapital, Tartu Kultuurkapital ja Tartu linn

⬛ ESIETENDUS

3. märtsil 2019 Saksa Kultuuri Instituudis Tartus

Caligula

Musta Kasti viienda hooaja esimene uuslavastus „Caligula“ põhineb kirjaniku ja filosoofi Albert Camus’ samanimelisel näidendil, mis valmis Teise maailmasõja eelõhtul. Näidendi peategelaseks on kurikuulus keiser Caligula, kes traagilise sündmuse järel konstrueerib armu- ja armastusvaba vägivallafilosoofia, mida ta hakkab rakendama nii oma rahva kui ka ümberkaudsete suhtes. Caligula lähikondlased peavad valima, kas võtta vastutus ning risk takistada keisrit tema teel või jätta hullumeelsele valitsejale vabadus mässata elu vastu. Sellest maailmast kujuneb kõikide jaoks talumatu võimuöö, millele heidab lootusetuskiiri kättesaamatu kuu.

Igale etendusele järgneb võimalusel avatud vestlusring.

⬛ TOETAJAD

Eesti Kultuurkapital, Tartu Kultuurkapital ja Tartu linn

⬛ ESIETENDUS

8. novembril 2018 Genialistide Klubis Tartus

Jõud

„Jõud“ on muusikaline noortelavastus, mis laulu, naeru ja akrobaatika kaudu räägib loo ühest klassist ja koolikiusust. Põigates viie erineva perekonna ellu, käsitletakse leina, alkoholi, vägivalda ja üksindust läbi teismelise silmade. Ehkki lavastus tegeleb tõsiste teemadega, usub see positiivsetesse lahendustesse. Kui meil on julgust rääkida nii enda kui nõrgemate eest ja kui me põgenemise asemel tegeleme oma probleemidega, on hirmul palju väiksemad silmad. Ning lootusetus olukorras tuleb alati appi sõprus. Ja armastus.

Lavastuse “Jõud” väljatoomine koostöös Forseliuse Kooliga on valitud aastal 2016 Tartu Linna kõige laste- ja noortesõbralikumaks teoks.

⬛ AITÄH

Angelika, Arti, Eliis, Evely, Fred-Eric, Hanna, Karde Mirell, Kretely, Kristhen, Lisette, Merilin, Sten-Eric, Mari-Liis Türno, Kristi Mumm, Keirin Miilmaa, Sten Arvi, Karin Tetsmann, Kristiina Praks, Indrek&Rain, Ain Nuija, Eero Ehala, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, Karl Robert Saaremäe, Ringo Ramul, Timo Torp (ja suurepärane peni Ants), Julius Laak, Anija Valla Spordikeskus, Tartu Veeriku Kool, Tartu Kutsehariduskeskus, Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi, Tõnu-Ott Külm, Marta Peebo, Laura Niils, Raigo Niils & Noarootsi Noavabrik, Kristo Kuusik, Laura Niils, Märten Matsu, Johannes R. Sepping!

⬛ TOETAJAD

Tartu Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapital, Tartu linn, Rahvakultuuri Keskuse programm “Teater Maal”

⬛ ESIETENDUS

10. mail 2016 Genialistide Klubis Tartus

Mowgli

“Mowgli” viib eemale linnakärast, looduse keskele, kus kostub puude naksumise, lehekahina, suviste tuuleiilide ning vihmahoogude metsamuusika. Ees ootab suvesume seiklus koos džunglipoisiga, kes vaatamata sellele, et ta on väike, karvutu ja kõnnib kahel jalal, leiab perekonna ja sõbrad loomariigi kardetumate esindajate hulgast. Karu Baloo, Panter Bagheera ja Madu Kaa seltskonnas viib tee teda ühest unustamatust seiklusest teise.

Nendel rännakutel ristuvad Mowgli teed korduvalt tema surmavaenlase – võitmatu Shere Khaniga. Selle hirmsa kiskja kindlameelne otsus väike inimlaps tappa sunnib Mowglit vastu astuma oma suurimale ja ohtlikuimale seiklusele, millest sõltub nii tema kui ka kogu džungli saatus. Kas väikesest paljast konnapojast, nagu džunglirahvas teda hellitavalt kutsub, on vastast võimsale ja kartmatule tiigrile?

Lavastus sõprusest, seiklusest, kurjusest, rõõmust, kurbusest ja inimeseks olemisest. Inimene ju ükskord kaob, aga loodus püsib igavesti.

⬛ AITÄH

Perekond Miller, Eesti Maanteemuuseum, Reklaamikompanii, Juhani Puukool

⬛ TOETAJAD

Eesti Kultuurkapital ja Põlvamaa Omavalitsuste Liit

⬛ ESIETENDUS

13. juulil 2018 Eesti Maanteemuuseumis Põlvamaal

Prohvet

“Prohvet” on lavastus maailmalõpust. Ajalugu mäletab suurt hulka poolemeelseid inimesi, kes katastroofe ette kuulutasid; tänapäevased prohvetid erinevad neist oma teadusliku tausta poolest. Aga 15 364 teadlase poolt ennustatud maailmalõpp – või õigemini, sellise tsivilisatsiooni lõpp, nagu meie teda tunneme – paistab ikkagi jäävat ainult uskumise valdkonda. Miks?

On väga raske leppida millegi kadumisega – puudutagu see siis üksikinimest või tervet ühiskonda. On väga raske uskuda, et teistsugune maailm on võimalik. On väga raske kujutleda seitset miljardit inimest mõistlikult tarbimas meie ainsa planeedi ressursse. On väga raske uskuda, et üks inimene üldse midagi suudab. On väga raske elada süsteemist väljaspool. Või ei ole?

Aga kui tsivilisatsiooni huku poole marssimist ei saagi enam ümber pöörata, siis mis on see, mis peaks alles jääma? Mis on inimeses kõige väärtuslikum? Kahlil Gibrani samanimelise raamatu järgi ristitud “Prohvet” seisab idealismi ja siiruse eest, pakkudes äratundmist ning kurbnaljakat peegeldust progressiusku ühiskonnale.

⬛ AITÄH

Igor Miilvee, Mihkel Kunnus, Kaupo Vipp, Kaido Kama, Kristel Vilbaste, Aro Velmet, Epp Peedumäe ja Tartu Uus Teater, Silver Kaljula, Sten Arvi, Aivar Loss, Markus Pau, Saksa Kultuuri Instituut, Eesti Rahva Muuseum, Genialistide Klubi

⬛ TOETAJAD

Eesti Kultuurkapital, Tartu Kultuurkapital ja Tartu linn

⬛ ESIETENDUS

16. märtsil 2018 Genialistide Klubis Tartus

Siuru sada

Sada aastat tagasi ei lubanud Esimene maailmasõda noortel kirjanikel oma teoseid välja anda. Kuidagi ikka saab, ütlesid noored, me loome oma kirjandusrühmituse ja anname ise. Nii läkski.

Kolm aastat tagasi ei olnud meie maal õnneks ühtegi sõda, ainult näitlejate ja lavastajate ületootmine. Aga tehke oma teater, ütles Kalju Komissarov, meie ütlesime JAH! Ja tegimegi.

Ometi oli mõlema algatuse juures lisaks raskustele veel midagi, mis sundis koos tegema ja kokku ka jääma. Oli see mingisugune ühine maitse, ühine õhin või pürgimus, polegi õieti tähtis. Loodu ja tehtu on soojadest sõnadest olulisem. Sada aastat annab piisava perspektiivi Siuru väärtuse mõistmiseks. Aga meil täitub alles kolmas tegutsemisaasta, tee tundub ette vaadates pikk, käänuline ja piisavalt põnev. Aeg, nagu öeldakse, annab ehk arutust.

„Loomise rõõm – see olgu meie ainus tõukejõud,“ ütles Tuglas Siuru motoks. Meie pole veel kunagi suutnud oma manifesti lõpuni sõnastada. Ja nii ehk ongi hea.

ESI- JA AINUETENDUS

24. märtsil 2017 Genialistide Klubis Tartus

"Kaksismaa" / Birgit Landberg, Mihkel Kallaste, Liina Leinberg, Laura Niils / Foto: Gabriela Liivamägi

Kaksismaa / Kaksoismaa

19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses unistasid mitmed Eesti poliitikud Eesti ja Soome ühinemisest Austria-Ungari keisririigi eeskujul. Idee oli päevakorral veel ka Teise maailmasõja lävel, kuid unistus kadus lõplikult, kui Nõukogude Liit Eesti okupeeris. Meie, Eesti ja Soome noored teatritegijad, loome selle poliitilise utoopia ja unustatud kaksikriigi vähemalt oma lavastuse ajaks.

Lavastus uurib, millised lood eelnevatest sugupõlvedest on meie kanda jäänud. Kas eestlaste ja soomlaste lood on erinevad ja kui palju on neil ühist? Kuidas on tekkinud rahvused ja millistel alustel moodustatakse riike? Kas meil õnnestub lavastuse prooviprotsessi käigus luua ühine keel – läänemere esperanto, kaksismaa keel, eestisoome keel?

AITÄH

Ahto Külvet, Aivar Loss, Annika Ojasaar, Auli Auväärt, Eesti Rahva Muuseum, Epp Peedumäe, Genialistide Klubi, Hanna Touart, Hedvig Lätt, Heilo Aadla, Henry Griin, Ilham Mirzojev, Imbi Paju, Juha-Matti Aronen, Kadi Haamer, Kadi Kreis, Kadi Rutens, Kaja Kleimann, Kadri Kaljurand, Karl Marken, Karlova Teater, Karolyn-Kristiina Loss, Katrin Loss, Keiro Jääger, Kersti Sulamägi, Kivi Larmola, Kristiina Kraus, Külliki Levin, Lennart Peep, Liis Laidmets, Marili Pärtel, Martin Laiapea, Martin Tutt aka Melkker, Mika Keränen, Pihla Maria Siim, Reet Zimmer, Rinaldo Anni, RMK Tartu puukool, Sanna Larmola, Seidi Preitof, Soome Instituut, Taavi Toom, Tartu Eksperimentaalne Jalgrattatehas TERT, Tartu Kunstikool, Tartu Turismiinfokeskus, Tartu Uus Teater, Teater Vanemuine, Triinu Visnapuu, Ulve Vohla, Vein ja Vine, Viljar Pohhomov

TOETAJAD

Tartu linn, Tartu Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapital, Soome suursaatkond, Helsingi linn, Helsingi Teatriakadeemia, Nordic Culture Point

ESIETENDUS

21. juunil 2017 Eesti Rahva Muuseumi Viinaköögis

Peks mõisatallis

Meie, eestlased, oleme õppinud kannatamist pühaks pidama. Kui keegi küsib: „Kuidas läheb?“, on auasi vastata, et töö tapab, et on kiire, et on raske. On tavapärane, et arsti juurde minnakse alles siis, kui on liiga hilja – mis see väike valu ikka teeb? Kas kannatamise harjumus tuleb inertsist või on see kultuuripärand? Oleme ju ajalooõpikute järgi olnud 700 aastat orjarahvas ning kes teab, kui kerge elu ka enne seda oli.

Sellist heaolu nagu praegu pole Eestil olnud kunagi varem. Ent isegi 34 aastat täielikku vabadust ei ole suutnud kaotada meie rahvuslikku kreedot: „Kes kannatab, see kaua elab.” Kannatamine on paratamatu, huumorimeel on valik. Kumb meid tegelikult päästab?

Kui etendus on halb – kannatad ära.

⬛ TUNNUSTUS

⭐ Birgit Landberg ja Paul Piik pälvisid 2018. aastal Eesti Teatri Auhindadel Salme Reegi nimelise preemia – “Peks mõisatallis” on tänapäevaselt särav ja intellektuaalne, värske ja provotseeriv vaade Eesti ajaloole ja eestlase enesekuvandile.

⬛ TÄHELEPANU

Laval suitsetatakse üks sigaret.

⬛ TOETAJAD

Eesti Kultuurkapital, Tartu linn ja Tartu Kultuurkapital

⬛ ESIETENDUS

24. veebruaril 2017 Genialistide Klubis Tartus

ENGLISH

“Beating At The Stables Of The Manor” Is an humorous insight to being an Estonian: a part of a nation for whom singing and suffering walk hand in hand. We have been taught to think of suffering as something sacred. Yes, we can take it all – we swallow the biggest injustice without a single word of hesitation ever crossing our lips. But is life really such a struggle all the time? How much do we want and can endure? In our history, suffering was inevitable, but sense of humor was a choice. Which one of those actually saved us?

The welfare we have in today’s Estonia is unprecedented for us. But we have not forgotten our proverb: ‘Who suffers the most, lives the longest’.

Performance is in Estonian.

Röövel Rumcajs

„Röövel Rumcajs“ on mänguline ja humoorikas noorele vaatajale mõeldud lavastus, mis pakub põnevat vaatemängu ja mõtteainest aruteludeks inimlike väärtuste üle. Rumcajs on positiivne, inimlik ja humoorikas kangelane, kes ei kasuta oma jõudu ja tarkust kellelegi liiga tegemiseks. Ta astub välja ebaõigluse vastu, usub inimeste headusesse ja nende paremaks muutumisse. Röövel Rumcajsi puhul on oluline ka tema suhtumine loodusesse, kuna oma lugudes päästab ta nii loomi kui linde ülekohtu eest. Röövli animistlik mõtteviis, et elusloodus on hingestatud ja hoidmist väärt, on eestlaselegi omane.

AITÄH

Aavo Kubja, Kristo Laimaa, Mari Laaniste, Aveli Asber, Epp Peedumäe, Liia ja Mati Nigul, Mart Nigul, Teatri Kodu ja Genialistide Klubi

TOETAJAD

Eesti Kultuurkapital, Tartu linn ja Tartu Kultuurkapital

ESIETENDUS

2. märtsil 2017 Teatri Kodus Tartus

Kangelased

Viktor Kingissepp, Hans Heidemann, Vilhelmine Klementi, Jaan Kreuks, Jaan Tomp, Hans Pöögelmann – need nimed ei ütle praegusele põlvkonnale mitte midagi. Ometi olid kunagi nende järgi nimetatud tehased, tänavad, kultuuripaleed, teatrid ja isegi üks linn.

Seltskond kaasaja noori inimesi on täiesti juhuslikult avastanud enda jaoks seltskonna noori, kes tegutsesid sada aastat tagasi. Mis asju nad ajasid? Mille nimel läksid nad surma? Kas nad olid kangelased ja märtrid või reeturid? Seda püüavad välja selgitada Musta Kasti näitlejad vestlustes õhtulauas istuva publikuga, abiks nõukogudeaegsed mälestused revolutsionääridest ja hevibänd Desert Queen, kes esitab laule proletaarsete poeetide (Pöögelmann, Buk, Mölder-Proletaarlane) tekstidele.

AITÄH

Priit Reiman, Annemai Sinkkonen ning Vilde lokaal ja kohvik; Ago Pajur, Sten Arvi, Inga Tagel, Viktoria Okuneva ja Moeateljee AVALANCEL õmblustööd, KGB Kongide Muuseum, Generaadio, Genialistide Klubi, Imbi Paju, Jaak Valge, Erkki Bahovski, Heiko Pääbo, Aigi-Rahi Tamm, Mari-Leen Tammela, Aleksandr Škut, Andres Keil, Margus Mikomägi, Andrei Hvostov, Liisa Ojakõiv, Mark Lütter, Kristo Veinberg, Ruudu Rahumaru, Jüri Vlassov II, Liis Jago ja Wabadus, Toomas Griin ja Moodne Valgustus, Terviseks BBB, Rein Lang, Marju Lauristin, Andrus Kivirähk, Peeter Tammisto, Keiu Virro, Toomas Kiho, Merle Karusoo, Auli Auväärt, Enriko Talvistu, Indrek Ude!

TOETAJAD

Eesti Kultuurkapital, Tartu linn ja Tartu Kultuurkapital

ESIETENDUS

07. novembril 2016 Vilde lokaalis Tartus