Sõnavõtulavastuses “Avameelselt arvamisest” võtab näitleja, blogipidaja ja püstijalakoomik Märt Koik sõna talle olulistel teemadel. Isiklike tähelepanekute ja kogemuse abil juhatab ta vaatajad arvamustandrile, kus põrkuvad konservatiivne ja liberaalne maailmavaade.

Ajal, kui padukonservatiivsed inimesed muutuvad aina häälekamaks, ei saa Märt mitte vaiki olla ja abitult pealt kuulata. “Kui kellelegi liiga tehakse, lähevad mul karvad turri,” ütleb ta. “Ma ei tolereeri maailma, kus kedagi populistlike eesmärkide nimel mutta tallatakse või ebanormaalseks sildistatakse. Mina löön oma kaardid etendusel lauale. Nii, nagu on teinud minu oponendid. Tahan küsida, millises maailmas me õigupoolest elada soovime?”

Lavastus “Avameelselt arvamisest” on poliitiliselt kallutatud lavateos, mis on sobilik alates gümnaasiumiastmest. Ehk on meil kõigil midagi Märdilt õppida?

ESIETENDUS

15. septembril 2016 Genialistide Klubis Tartus

Kõrgtehnoloogilise, kuid rusustunud elukeskkonna ääremaadel põgenevad kolm erineva minevikuga noort naist. Kelle eest? Kuhu? Miks? Kes on too noormees, kes varjudest välja imbub? Ja kes on nemad – nornid? Hingetud jälitajad, kurja käsilased, mängumanipulaatorid, muutuste motivaatorid? Kas nemad on saatusemäärajad, kelle eest pääsu ei ole?Nemad ja nende mäng, mis saab põgenikud igal juhul kätte. Ning nüüd ei jää muud üle, kui loota vaid endale. Liitlasi selles mängus pole.

Fantaasiaküllases tulevikus hargnev karge, karm ja jõuline lugu keskendub kolme kangelanna (vale)valikutele, valgustab läbi vihkamise ahelreaktsioonid ja küsib, kas lõppematute rollide ja topeltidentiteetide peegelmaailmas on armastus ja sõprus üldse võimalikud. Kui kellelegi ei või kindel olla, kas endale võib? Või on ka valikud manipuleeritavad ning kõik teed viivad vaid hukule? Miks me valime nii, nagu valime? Kas saaksime etteantud rajalt eemalduda? Või peaksime me kõik õppima uuesti armastama?

Ulmelises keskkonnateatri lavastuses „Nornide mängud“ kohtub vanaskandinaavia eepos „Vanem Edda“ küberpungiga.

Lavastuse prooviprotsessi ajal toimus ka mängu-teemaline loengusari. Loe selle kohta lähemalt siit.

⬛ AITÄH

Liisa Lahtmets ja Müürileht, Tartu Kõrgeim Kunstikool (Maarja Linsi, Kirsika Kolga, Liis Talvis ja Ilja Uhlinov), Aleksandr Škut, Eva Lääne ja Tartu Linnavalitsus, Maris Meos, Liina Laanes, Kätriin Jõesoo, Iiris Purge, Karl August Tatunts, Loone Ots, Sven Heiberg, Andrus Org, Tarmo Jüristo, Gabriela Liivamägi, Ruudu Rahumaru, Ulvi Saks, Helin Sander, Sandra Praats, Ildiko Siimon ja Hektor Hostel, Ardo Krass ja Apollo, Ilmar Part ja Tartu Eksperimentaalne Jalgrattatehas, Gefi autolammutus, Karl Marken ja Tartu Uus Teater, Ruta Rannu ja Karlova Teater, Eesti Keskkonnateenused, Külli Haasma ja Pupilo, Martin Laiapea ja Vein ja Vine, Jaan Aruväli ja Cramo Estonia, Ramirent Baltic, Ahto Külvet ja Henri Roosipõld, Lee Baum, Merlis Orion, Henry Griin, Hendrik Haljas, Jaanika Lääne, Piret Valdmann, Martin Vain ja Storent, Urmas Lüpsik, Kirsti Guthan ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, Jaanus Kaasik

⬛ TOETAJAD

Tartu linn, Eesti Kultuurkapital ja Hasartmängumaksu Nõukogu

⬛ ESIETENDUS

03.07.2016 Tartus, Raadi lennukiangaaris

On müür.
On inimesed, teine­ teisel pool müüri.
On sõjaolukord, vastasseis, hirm, teadmatus, igavus ja igatsus.
Ometi on mõlemad pooled oma erinevustest hoolimata täiesti ühesugused: kumbki on suures masinavärgis vaid üks väike mutter, kes elab juhiseid järgides päevast päeva sama, igatsevat, ärevil, valmisolekut ja rutiini täis elu, teadmata, et müüri ja teadmatuse taga on teine, täpselt samasugune mutter.
On aeg, mis möödub.
On väikesed rõõmud ja suured pained.
Mille pärast me üldse müüre ehitame?

“Müür” on sõjavastane füüsilise teatri lavastus, mis ühe lihtsa loo ja idee jutustamiseks ei kasuta ühtegi väljaöeldud sõna. Lavale jõuavad kahe rindel viibiva sõduri igatsused ja igapäevaelu teiste väljendusvahendite kaudu: teater seguneb tantsuga, akrobaatika objektiteatriga ning viipekeel muusika ja liikumisega. Oodatud on need, kes kuulevad. Oodatud on need, kes ei kuule.

AITÄH

Ade Piht, Kristo Kuusik, Margit Tamm, Ulve Vohla, Oskar Harding, Karl August Tatunts, Regina Paabo (Eesti Viipekeeletõlkide Kutseühing), Kaire Papp (Eesti Kurtide Liit), Haapsalu Noavabrik

AUTORIÕIGUSED

Editions Flammarion, Paris (www.editions.flammarion.com)

TOETAJAD

Eesti Kultuurkapital ja Tartu linn

ESIETENDUS

27. märtsil 2016 Genialistide Klubis Tartus

Üks näitleja, kaks rolli. Üksteisele vastanduvad naised eluspektrumi eri otstest. Elava muusika ja tantsuga ilmestatud tekstid avavad kummagi tegelase sisekaemust ja suhtumisi, kõneldes karjääri, pere ja armastuse teemadel.

“Tanknaine” on lugu tõelisest karjäärinaisest, kelle maailmas valitseb kord. Pole olemas edasilükkamatuid asjaolusid, on ainult inimesed, kel pole jõudu lükata. Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Aeglus on haigus ja flegmaatik õudseim inimtüüp, kellega asju ajada. Plaan on paigas ja töötab alati. Kuni ühel hetkel on error ning tuleb elu üle järele mõtlema hakata.

“Laevatüdruk” võtab fookusesse edasipüüdliku unistaja. Vihkab bürokraatiat. Armastab tantsimist. Vastupidiselt Tanknaisele pühenduks parema meelega perekonnale – kui küüniline maailm ainult laseks. Laevatüdruk elab alatasa kõikuval pinnal, vaikselt võideldes vastiku reaalsusega.

TOETAJAD

Eesti Kultuurkapital ja Tartu linn

ESIETENDUS

29. septembril 2015 Genialistide Klubis Tartus

“Woman Like A War Machine” is an upbeat story of a career woman in her strict and structured world. She hates slow people. She has her whole life planned. She thinks that there are no unforeseen circumstances – only people that are too blind to see. But when life happens, that world begins to crumble. It’s a journey with dance and live music, combining drums with text and dry humour.

⬛ FUNDED BY

Tartu linn and Eesti Kultuurkapital

⬛ PREMIERE

28th September 2015 in Genialistide Klubi, Tartu