5 граммов

🇷🇺 “5 граммов” – это честный и острый моноспектакль для учеников, их родителей и учителей о превращении обычного парня в колющегося наркомана. Почему человек ищет “кайф” в запрещенных и опасных веществах? Почему бежит от реальности? Какие могут быть последствия? Авторы постановки не намерены запугивать зрителя или давать рассматриваемой теме субъективную оценку, однако считают важным донести до аудитории правдивую истории о влиянии наркотиков на человека, их употребляющего, на его близких и окружающий мир.

Язык представления – русский. Продолжительность спектакля один час. В ходе представления используются спецэффекты. После спектакля состоится получасовое обсуждение рассматриваемой темы с актером.

⬛автор КЕТЛИН ПАДЕСААР / постановщик СИЛЬВЕР КАЛЬЮЛА (ТЕМУФИ) / переводчик МАЙА СООРМ / художник по свету САНДЕР АЛЕКС ПААВО (УГАЛА) / на сцене АЛЕКСАНДР ЖИЛЕНКО (РУССКИЙ ТЕАТР ЭСТОНИИ)

⬛СПЕКТАКЛЬ ПОДДЕРЖИВАЮТ

Фонд “Капитал культуры Эстонии”, Город Тарту, Эстонская театральная агентура, Город Таллинн, Центр народной культуры

🇪🇪 EESTI KEELES

Aus ja valus monolavastus “5 grammi” jutustab vene keelt kõnelevale vaatajale ühe tavalise noormehe kujunemisest süstivaks sõltlaseks. Miks otsitakse õnne- ja rahutunde saavutamiseks lahendusi narkootikumidest? Millised võivad olla tagajärjed? Lavastus ei püüa kedagi hirmutada ega käsitletavale teemale omapoolset hinnangut anda, vaid rääkida narkootikumide mõjust tarvitajatele, lähedastele ning ümbritsevale ühiskonnale.

Lavastus on venekeelne. Etenduses kasutatakse strobovalgust ja lavatossu. Igale etendusele järgneb pooletunnine vestlusring näitlejaga.

⬛ TOETAJAD

Eesti Kultuurkapital, Tartu linn, Eesti Teatri Agentuur, Tallinna linn, Rahvakultuuri Keskus

⬛ ESIETENDUS

29. aprillil 2019 Tallinnas, Lindakivi Kultuurikeskuses

Caligula

Musta Kasti viienda hooaja esimene uuslavastus „Caligula“ põhineb kirjaniku ja filosoofi Albert Camus’ samanimelisel näidendil, mis valmis Teise maailmasõja eelõhtul. Näidendi peategelaseks on kurikuulus keiser Caligula, kes traagilise sündmuse järel konstrueerib armu- ja armastusvaba vägivallafilosoofia, mida ta hakkab rakendama nii oma rahva kui ka ümberkaudsete suhtes. Caligula lähikondlased peavad valima, kas võtta vastutus ning risk takistada keisrit tema teel või jätta hullumeelsele valitsejale vabadus mässata elu vastu. Sellest maailmast kujuneb kõikide jaoks talumatu võimuöö, millele heidab lootusetuskiiri kättesaamatu kuu.

Igale etendusele järgneb võimalusel avatud vestlusring.

⬛ TOETAJAD

Eesti Kultuurkapital, Tartu Kultuurkapital ja Tartu linn

⬛ ESIETENDUS

8. novembril 2018 Genialistide Klubis Tartus

Jõud

„Jõud“ on muusikaline noortelavastus, mis laulu, naeru ja akrobaatika kaudu räägib loo ühest klassist ja koolikiusust. Põigates viie erineva perekonna ellu, käsitletakse leina, alkoholi, vägivalda ja üksindust läbi teismelise silmade. Ehkki lavastus tegeleb tõsiste teemadega, usub see positiivsetesse lahendustesse. Kui meil on julgust rääkida nii enda kui nõrgemate eest ja kui me põgenemise asemel tegeleme oma probleemidega, on hirmul palju väiksemad silmad. Ning lootusetus olukorras tuleb alati appi sõprus. Ja armastus.

Lavastuse “Jõud” väljatoomine koostöös Forseliuse Kooliga on valitud aastal 2016 Tartu Linna kõige laste- ja noortesõbralikumaks teoks.

⬛ AITÄH

Angelika, Arti, Eliis, Evely, Fred-Eric, Hanna, Karde Mirell, Kretely, Kristhen, Lisette, Merilin, Sten-Eric, Mari-Liis Türno, Kristi Mumm, Keirin Miilmaa, Sten Arvi, Karin Tetsmann, Kristiina Praks, Indrek&Rain, Ain Nuija, Eero Ehala, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, Karl Robert Saaremäe, Ringo Ramul, Timo Torp (ja suurepärane peni Ants), Julius Laak, Anija Valla Spordikeskus, Tartu Veeriku Kool, Tartu Kutsehariduskeskus, Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi, Tõnu-Ott Külm, Marta Peebo, Laura Niils, Raigo Niils & Noarootsi Noavabrik, Kristo Kuusik, Laura Niils, Märten Matsu, Johannes R. Sepping!

⬛ TOETAJAD

Tartu Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapital, Tartu linn, Rahvakultuuri Keskuse programm “Teater Maal”

⬛ ESIETENDUS

10. mail 2016 Genialistide Klubis Tartus

Mowgli

“Mowgli” viib eemale linnakärast, looduse keskele, kus kostub puude naksumise, lehekahina, suviste tuuleiilide ning vihmahoogude metsamuusika. Ees ootab suvesume seiklus koos džunglipoisiga, kes vaatamata sellele, et ta on väike, karvutu ja kõnnib kahel jalal, leiab perekonna ja sõbrad loomariigi kardetumate esindajate hulgast. Karu Baloo, Panter Bagheera ja Madu Kaa seltskonnas viib tee teda ühest unustamatust seiklusest teise.

Nendel rännakutel ristuvad Mowgli teed korduvalt tema surmavaenlase – võitmatu Shere Khaniga. Selle hirmsa kiskja kindlameelne otsus väike inimlaps tappa sunnib Mowglit vastu astuma oma suurimale ja ohtlikuimale seiklusele, millest sõltub nii tema kui ka kogu džungli saatus. Kas väikesest paljast konnapojast, nagu džunglirahvas teda hellitavalt kutsub, on vastast võimsale ja kartmatule tiigrile?

Lavastus sõprusest, seiklusest, kurjusest, rõõmust, kurbusest ja inimeseks olemisest. Inimene ju ükskord kaob, aga loodus püsib igavesti.

⬛ AITÄH

Perekond Miller, Eesti Maanteemuuseum, Reklaamikompanii, Juhani Puukool

⬛ TOETAJAD

Eesti Kultuurkapital ja Põlvamaa Omavalitsuste Liit

⬛ ESIETENDUS

13. juulil 2018 Eesti Maanteemuuseumis Põlvamaal

Prohvet

“Prohvet” on lavastus maailmalõpust. Ajalugu mäletab suurt hulka poolemeelseid inimesi, kes katastroofe ette kuulutasid; tänapäevased prohvetid erinevad neist oma teadusliku tausta poolest. Aga 15 364 teadlase poolt ennustatud maailmalõpp – või õigemini, sellise tsivilisatsiooni lõpp, nagu meie teda tunneme – paistab ikkagi jäävat ainult uskumise valdkonda. Miks?

On väga raske leppida millegi kadumisega – puudutagu see siis üksikinimest või tervet ühiskonda. On väga raske uskuda, et teistsugune maailm on võimalik. On väga raske kujutleda seitset miljardit inimest mõistlikult tarbimas meie ainsa planeedi ressursse. On väga raske uskuda, et üks inimene üldse midagi suudab. On väga raske elada süsteemist väljaspool. Või ei ole?

Aga kui tsivilisatsiooni huku poole marssimist ei saagi enam ümber pöörata, siis mis on see, mis peaks alles jääma? Mis on inimeses kõige väärtuslikum? Kahlil Gibrani samanimelise raamatu järgi ristitud “Prohvet” seisab idealismi ja siiruse eest, pakkudes äratundmist ning kurbnaljakat peegeldust progressiusku ühiskonnale.

⬛ AITÄH

Igor Miilvee, Mihkel Kunnus, Kaupo Vipp, Kaido Kama, Kristel Vilbaste, Aro Velmet, Epp Peedumäe ja Tartu Uus Teater, Silver Kaljula, Sten Arvi, Aivar Loss, Markus Pau, Saksa Kultuuri Instituut, Eesti Rahva Muuseum, Genialistide Klubi

⬛ TOETAJAD

Eesti Kultuurkapital, Tartu Kultuurkapital ja Tartu linn

⬛ ESIETENDUS

16. märtsil 2018 Genialistide Klubis Tartus

Siuru sada

Sada aastat tagasi ei lubanud Esimene maailmasõda noortel kirjanikel oma teoseid välja anda. Kuidagi ikka saab, ütlesid noored, me loome oma kirjandusrühmituse ja anname ise. Nii läkski.

Kolm aastat tagasi ei olnud meie maal õnneks ühtegi sõda, ainult näitlejate ja lavastajate ületootmine. Aga tehke oma teater, ütles Kalju Komissarov, meie ütlesime JAH! Ja tegimegi.

Ometi oli mõlema algatuse juures lisaks raskustele veel midagi, mis sundis koos tegema ja kokku ka jääma. Oli see mingisugune ühine maitse, ühine õhin või pürgimus, polegi õieti tähtis. Loodu ja tehtu on soojadest sõnadest olulisem. Sada aastat annab piisava perspektiivi Siuru väärtuse mõistmiseks. Aga meil täitub alles kolmas tegutsemisaasta, tee tundub ette vaadates pikk, käänuline ja piisavalt põnev. Aeg, nagu öeldakse, annab ehk arutust.

„Loomise rõõm – see olgu meie ainus tõukejõud,“ ütles Tuglas Siuru motoks. Meie pole veel kunagi suutnud oma manifesti lõpuni sõnastada. Ja nii ehk ongi hea.

ESI- JA AINUETENDUS

24. märtsil 2017 Genialistide Klubis Tartus

"Kaksismaa" / Birgit Landberg, Mihkel Kallaste, Liina Leinberg, Laura Niils / Foto: Gabriela Liivamägi

Kaksismaa / Kaksoismaa

19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses unistasid mitmed Eesti poliitikud Eesti ja Soome ühinemisest Austria-Ungari keisririigi eeskujul. Idee oli päevakorral veel ka Teise maailmasõja lävel, kuid unistus kadus lõplikult, kui Nõukogude Liit Eesti okupeeris. Meie, Eesti ja Soome noored teatritegijad, loome selle poliitilise utoopia ja unustatud kaksikriigi vähemalt oma lavastuse ajaks.

Lavastus uurib, millised lood eelnevatest sugupõlvedest on meie kanda jäänud. Kas eestlaste ja soomlaste lood on erinevad ja kui palju on neil ühist? Kuidas on tekkinud rahvused ja millistel alustel moodustatakse riike? Kas meil õnnestub lavastuse prooviprotsessi käigus luua ühine keel – läänemere esperanto, kaksismaa keel, eestisoome keel?

AITÄH

Ahto Külvet, Aivar Loss, Annika Ojasaar, Auli Auväärt, Eesti Rahva Muuseum, Epp Peedumäe, Genialistide Klubi, Hanna Touart, Hedvig Lätt, Heilo Aadla, Henry Griin, Ilham Mirzojev, Imbi Paju, Juha-Matti Aronen, Kadi Haamer, Kadi Kreis, Kadi Rutens, Kaja Kleimann, Kadri Kaljurand, Karl Marken, Karlova Teater, Karolyn-Kristiina Loss, Katrin Loss, Keiro Jääger, Kersti Sulamägi, Kivi Larmola, Kristiina Kraus, Külliki Levin, Lennart Peep, Liis Laidmets, Marili Pärtel, Martin Laiapea, Martin Tutt aka Melkker, Mika Keränen, Pihla Maria Siim, Reet Zimmer, Rinaldo Anni, RMK Tartu puukool, Sanna Larmola, Seidi Preitof, Soome Instituut, Taavi Toom, Tartu Eksperimentaalne Jalgrattatehas TERT, Tartu Kunstikool, Tartu Turismiinfokeskus, Tartu Uus Teater, Teater Vanemuine, Triinu Visnapuu, Ulve Vohla, Vein ja Vine, Viljar Pohhomov

TOETAJAD

Tartu linn, Tartu Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapital, Soome suursaatkond, Helsingi linn, Helsingi Teatriakadeemia, Nordic Culture Point

ESIETENDUS

21. juunil 2017 Eesti Rahva Muuseumi Viinaköögis

Röövel Rumcajs

„Röövel Rumcajs“ on mänguline ja humoorikas noorele vaatajale mõeldud lavastus, mis pakub põnevat vaatemängu ja mõtteainest aruteludeks inimlike väärtuste üle. Rumcajs on positiivne, inimlik ja humoorikas kangelane, kes ei kasuta oma jõudu ja tarkust kellelegi liiga tegemiseks. Ta astub välja ebaõigluse vastu, usub inimeste headusesse ja nende paremaks muutumisse. Röövel Rumcajsi puhul on oluline ka tema suhtumine loodusesse, kuna oma lugudes päästab ta nii loomi kui linde ülekohtu eest. Röövli animistlik mõtteviis, et elusloodus on hingestatud ja hoidmist väärt, on eestlaselegi omane.

AITÄH

Aavo Kubja, Kristo Laimaa, Mari Laaniste, Aveli Asber, Epp Peedumäe, Liia ja Mati Nigul, Mart Nigul, Teatri Kodu ja Genialistide Klubi

TOETAJAD

Eesti Kultuurkapital, Tartu linn ja Tartu Kultuurkapital

ESIETENDUS

2. märtsil 2017 Teatri Kodus Tartus

Kangelased

Viktor Kingissepp, Hans Heidemann, Vilhelmine Klementi, Jaan Kreuks, Jaan Tomp, Hans Pöögelmann – need nimed ei ütle praegusele põlvkonnale mitte midagi. Ometi olid kunagi nende järgi nimetatud tehased, tänavad, kultuuripaleed, teatrid ja isegi üks linn.

Seltskond kaasaja noori inimesi on täiesti juhuslikult avastanud enda jaoks seltskonna noori, kes tegutsesid sada aastat tagasi. Mis asju nad ajasid? Mille nimel läksid nad surma? Kas nad olid kangelased ja märtrid või reeturid? Seda püüavad välja selgitada Musta Kasti näitlejad vestlustes õhtulauas istuva publikuga, abiks nõukogudeaegsed mälestused revolutsionääridest ja hevibänd Desert Queen, kes esitab laule proletaarsete poeetide (Pöögelmann, Buk, Mölder-Proletaarlane) tekstidele.

AITÄH

Priit Reiman, Annemai Sinkkonen ning Vilde lokaal ja kohvik; Ago Pajur, Sten Arvi, Inga Tagel, Viktoria Okuneva ja Moeateljee AVALANCEL õmblustööd, KGB Kongide Muuseum, Generaadio, Genialistide Klubi, Imbi Paju, Jaak Valge, Erkki Bahovski, Heiko Pääbo, Aigi-Rahi Tamm, Mari-Leen Tammela, Aleksandr Škut, Andres Keil, Margus Mikomägi, Andrei Hvostov, Liisa Ojakõiv, Mark Lütter, Kristo Veinberg, Ruudu Rahumaru, Jüri Vlassov II, Liis Jago ja Wabadus, Toomas Griin ja Moodne Valgustus, Terviseks BBB, Rein Lang, Marju Lauristin, Andrus Kivirähk, Peeter Tammisto, Keiu Virro, Toomas Kiho, Merle Karusoo, Auli Auväärt, Enriko Talvistu, Indrek Ude!

TOETAJAD

Eesti Kultuurkapital, Tartu linn ja Tartu Kultuurkapital

ESIETENDUS

07. novembril 2016 Vilde lokaalis Tartus

Avameelselt arvamisest

Sõnavõtulavastuses “Avameelselt arvamisest” võtab näitleja, blogipidaja ja püstijalakoomik Märt Koik sõna talle olulistel teemadel. Isiklike tähelepanekute ja kogemuse abil juhatab ta vaatajad arvamustandrile, kus põrkuvad konservatiivne ja liberaalne maailmavaade.

Ajal, kui padukonservatiivsed inimesed muutuvad aina häälekamaks, ei saa Märt mitte vaiki olla ja abitult pealt kuulata. “Kui kellelegi liiga tehakse, lähevad mul karvad turri,” ütleb ta. “Ma ei tolereeri maailma, kus kedagi populistlike eesmärkide nimel mutta tallatakse või ebanormaalseks sildistatakse. Mina löön oma kaardid etendusel lauale. Nii, nagu on teinud minu oponendid. Tahan küsida, millises maailmas me õigupoolest elada soovime?”

Lavastus “Avameelselt arvamisest” on poliitiliselt kallutatud lavateos, mis on sobilik alates gümnaasiumiastmest. Ehk on meil kõigil midagi Märdilt õppida?

ESIETENDUS

15. septembril 2016 Genialistide Klubis Tartus